Rüütli karalne ja kirelik Papa

Rüütel haarab teenija juustest ja tõmbab ta pea tagasi, et näha tema hirmunud ja ihaldavaid silmi. 'Ole hea poiss ja avama,' müriseb Papa, samal ajal kui ta tõmbab oma lageda, verise ja paksu kukli esile. Teenija ei suuda vastupanu teha, vaid lükkab oma suu rüütli nälja kukli ümber, imedes ja lakkudes seda nii sügavalt, et rüütli kükki sündisid kileks rütmikaid löökide helinad.

See ei ole pehme armastus, vaid puhas vahemärk. Rüütel lükkab teenija rinnale vabaks ja keerab ta selja külge, vajutades tema naga telgi mustale nahale. Ta paneb oma kõrt teenija anusule ja sätib ühe võimsate löökidega oma kukk täiesti sisse. Teenija karjub, tema kükk on täielikult ere ja kange, kuid rüütel ei peata, vaid lükkab edasi, rütmitades ruttu ja ruttu, kuni telg on täis vaid kukkide kokkupõrsemise heli.

'Sinu kükk on nii kange, täitke mind oma pullusega,' müriseb rüütel, kui ta tunneb teenija kukkasid oma reididel. Ta hakkab teenija tagakukkade vahelist sõrmega rutsutama, samal ajal kui ta pistab oma kukkasid sisse ja välja nagu ründav koer. Teenija kükk erbitseb ja on valmis, kuid Papa kontrollib kõik, sundides teenija endast välja kukkama just enne, kui rüütel ise lõtkeb.

Lõpuks, kui teenija on väsinud ja märg, paneb rüütel ta teine kord kukkale. Ta ei oota, vaid sätib oma kukk kiiresti ja ruttu teenija suu sisse, surudes selle nii sügavale, et teenija tuleb peadest mürjama. Rüütel lõpetab sätlemise just siis, kui tema kükk on kuum ja täis, uputades kogu oma kukkasse ja kummistades teenija kurku sisse, kuni kõik on vaid märg ja kukkas kühastatud.